muutub rabedaks, tihkeks, elastsus väheneb. · Kuiva soolaga · Märgunud soolaga v. voolapudruga, puistates või hõõrudes seda juustu pinnale · Cheddari tüüpi juustuplast peenestatakse pärast tsedariseerimist ja saadud graanulid segatakse vajaliku koguse kuiva soolaga. Seejärel pressitakse saadud mass juustutoorikuteks, mida hiljem enam ei soolata. Juustude soolsus 1,2 ... 3,5%, soolveejuustudel 4 8%. Soolamise käigus väheneb juustu veesisaldus 5 ...7%. Soolamine mõjutab juustu maitset ja lõhna. Soolasisalduse tõusul 2%-ni PHB areng mõneti pidurdub. 5 ...6% juures seiiskub paljunemine. Pidurdub ka võihappebatsillide eluteg. Tulenevalt mikroobide arengu pidurdumisest, jääb AH hulk soolastes juustudes väiksemaks. Soolasisalduse alanedes proteolüütilised protsessid aktiveeruvad ja AH hulk kasvab. Kõrge soolsuse korral on pid
See omakorda määrab juustudesse jääva vadaku hulga, selle kaudu veesisalduse ning mikroobide arenguks vajalike toitainete koguse. Osal valmimist mõjutavatest faktoreist on mitmene mõju. Näiteks võtavad laabis sisalduvad ensüümid osa nii juustupiima kalgendamisest kui ka hilisemast valkude lõhustamisest. [6] Juustude valmimise esimesel etapil paljunevad jõudsalt mikroobid, millega kaasneb mitmesugune käärimine. Bakteriaalselt valmivatel (Hollandi ja Chedari tüüpi ning soolveejuustudel) on need seotud eelkõige piimhappebakteritega, kes toituvad laktoosist. [5] Juustukalgend Sveits Holland Hallitus Limakooriku Toor- i i tüüpi - all valmivad juustu juustud tüüpi juustud juustud d juustu
annaabi.ee 
