Rahvapillid ja pillimuusika
võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel
19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid
19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine.
Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille
mängima ka naised (eelkõige kannelt)
KEELPILLID (kordofonid )
Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel.
Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest.
Uuemal ajal tehakse keeled metallist.
Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli.
Kannel
vanim tantsumuusika pill
tuntuim muistne keelpill
mängitakse näppides
Eesti vanim kandletüüp on väikekannel, 6-7 keelt, ühest puust õõnestatud.
Uuem külakannel, 10-11 keelega.
Kannel on mitmete rahvuste muusika sümbol.
13.-14. Saj rootslaste kaudu põhjamaade pill- poognaga mängitav hiiu kannel.
annaabi.ee 
