rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit Rakuvälise vedeliku moodustab: * rakkude vaheline (interstitsiaalne) koevedelik (ISV) - 26% kogu keha veest; * soonsisene (intravasaalne) vedelik (vereplasma) (IVV) - 7% kogu keha veest (3-3,5 l). T r a n s t s e l l u l a a r n e vedelik (nn. kolmas vedelikuruum) tekib sekretsiooni tulemusena õõnesruumidesse (nt. tserebrospinaalruum, pleura-, kõhukelmeõõs, mao-sooltrakt) Intra- ja ekstratsellulaarruum on omavahel eraldatud rakumembraaniga, plasma ja interstitsiaalse ruumi vahel on kapillaarmembraan. Vedelikuruumide vahel esineb ioonide sisalduse (kontsentratsiooni) erinevus. Vedelikubilanss Organismile vajalik ööpäevane vedelikukogus saadakse põhiliselt seedetrakti kaudu joogiveena ja tahke toiduga, samuti tekib teda toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) oksüdatsioonil.
retroviirustele Haiged linnud eritavad viirust väliskeskkonda nõredega, organismi satub viirus respiratoortrakti kaudu, tekib rakuga seotud vireemia · Koronaviirused nakatavad imetajaid, sh inimest ja linde. Lipiidse · Tabanduvad: ümbrisega Hingamiselundid Magu ja sooltrakt Pleomorfne Närvisüsteem · Viiruse transmissioon Üheahelaline aerogeenselt Fekaal-oraalselt mehhaaniliselt LINDUDE INFEKTSIOOSNE BRONHIIT Põhjustaja: Coronaviridae Coronavirus Lindude infektsoose bronhiidi viirus IB viirus levib: aerogeenselt väljaheidetega saastunud sööda ja vee vahendusel.
annaabi.ee 
