Läänemeri
tingimusi. Jõevee vool Läänemerre on viimastel aastakümnetel olnud umbes 15 000 m ³/s
ja alates 1980-aastate keskpaigast on see olnud suurem kui varasematel aastakümnetel.
Veel ei osata prognoosida, kuidas sademete tõttu kasvanud vooluhulk jõgedes aastati või
aastaajati hakkab muutuma.
5
Jõevesi lahjendab eelkõige vee pindmiste kihtide soolsust, kasvatab pinna- ja süvavee
vahelist soolsusvahet ja kihistumist. Kasvanud kihistumine vähendab vee vertikaalset
segunemist ja halvendab hapniku liikumist põhjalähedasse vette. Kasvav valgvee hulk ja
üleujutused suurendavad mandrilt tulevat toitainete ja tahke ainese koormust. Talvine
maa sulana püsimine ning ka suurenenud tuulisus rannikualadel segab madalate
merealade veemasse. Kuna kihistumise tugevnemine võib teatud oludes kahandada
toitainete vertikaalset liikumist põhjast pindmistesse kihtidesse, võivad seeläbi väheneda