Läänemeri
lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi
ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade
kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest
0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas.
Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa
vajub. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusreziim. Vee soolsus on nii
horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev. See tuleneb vee
liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade
25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5
promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades
pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra.
annaabi.ee 
