"soolsuskihilisus" - 1 õppematerjal

Eesti biotoobid

Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küündib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini. Vertikaalne kihistumine- Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla-ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek on mere lõunaosas 30-50, Soome lahe suus u.70m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Botnia lahes on soolsuskihilisus nõrgem, sest merepõhja künnised takistavad Läänemere keskosa põhjalähedase soolase vee pääsu sinna. Seega on seal ka põhjalähedane hapnikuseis parem kui Läänemere keskosas. Soome lahe ja Läänemere keskosa vahel ei ole künnist ja sõltub olukorrast kui tugev halokliin seal esineb. Toitainete sisaldus- Alates 1980ndatest on fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon stabiliseerunud. Samas on kontsentratsioon ikka veel nii kõrge, et eutrofeerumine takistab hapniku ligipääsu