Seina- ja kaljuronimine
[redigeeri]Alaliigid
Kaljuronimine jaguneb laias laastus kahte lehte: vabaronimine ja abironimine.
Vabaronimisel kasutab ronija edasiliikumiseks vaid kaljunukke, toetumata kunstlikele
julgestuspunktidele.
Abironimisel toetub ronija raja läbimisel ka kunstlikele julgestuspunktidele. Harilikult
kasutatakse abironimist juhul kui vabaronimine osutub tehniliselt ja füüsiliselt liialt raskeks või isegi
võimatuks.
Mõlemat ronimise viisi võib harrastada ka sooloronimisena, st. ronides üksi. Üksi ronimine ei tähenda
tingimata julgestuse puudumist. Ronijal on võimalik ennast ise julgestada, kuid pikematel radadel
eeldab see mitmekordset üles-alla liikumist. Vajalik on ronimine, laskumine ning uuesti tõus tugiköiel.
Julgestuseta ronimist oleks korrektne nimetada selleks, mis ta on ehk julgestuseta ronimiseks. Tihti
kasutatakse mõistet sooloronimine, mis pole tegelikult täpne.
Vabaronimine jaguneb omakorda mitmeks erinevaks liigiks: