meloodilistes liinides, kaugete helistike ootamatustes vastandamistes, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kompleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel: peentel figuratsioonidel ning pedaliseerimise detailidel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20.sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Sümfooniliste teoste kõlapilt on enamasti pastelne. Pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas helilooja erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. 7. Raveli looming: kindlapiirilisemad teemad võrreldes Debussyga, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm; pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme; eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmmid; tema orkestriteosed olid tihedalt seotud balleti ja klaverimuusikaga. 8
teos on üles ehitatud sisuliselt vaid ühele meloodilisele kujundile, see koosneb kromaatiliselt laskuvatest ja tõusvatest intonatsioonidest. Flööt esitab seda materjali enamjaolt Joonis 1. Claude Debussy orkestris ainsa instrumendina. Selles teose orkestratsioonis ilmneb ka Debussy isikupärane stiil- pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas ta erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. Veel tema sümfoonilistest teostest olid näiteks triptühhon ,,Noktrunid" ning kolm sümfoonilist eskiisi ,,Meri". ,,Nokturnid" on tema orkestrimuusika eredamaid näiteid, teose esimene osa "Pilved" on kirjutatud vabas kolmeosalises vormis. Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist. Sellele järgneva ,,Pidustuste"
annaabi.ee 
