proovis raadio ääres kohe kitarril kaasa tinistada ning laulda. Niiviisi õppis Elvis selgeks kitarrimängu ja pani aluse oma lauljakarjäärile. Ei ühtegi õpetajat või nõuandjat, pelgalt Jumala poolt antud harukordne anne ja kindlasti ka tugev töötahe. Kui Elvis tegi oma esimesi salvestusi Sun Recordsis, ei olnud kitarr tema käes vähetähtis instrument. Laulja varajaste lavaesinemiste ajal, kui laval esinesid lisaks Elvisele ainult Scotty Moore soolokitarriga ja Bill Black bassiga, pidi Elvise kitarr täitma kõik bändi rütmikitarrile pandud ülesanded. Elvis lauljana Võttes kokku Elvis Presley teeneid Rock'n'rollis, selgub, et tema tegelik väärtus ja populaarsus pole kooskõlas. Lauljana ei kujutanud ta endast midagi erakordset, loominguline anne puudus tal üldse, vähemalt osa tema nime kandvaid laule kujutas endast Presley mänedzeri poolt heliloojatele pealesunnitud kaasautorlust. Ei avanud ta
Salmiosa on vokaalselt ulatuslikum kui refräänis. Viimane toob meloodia ka madalamasse registrisse. Tänu kitarril kõlavale harmooniale on tonaalsus raskesti aimatav. Esimene akord kõlab mažooris, kuid helistiku tunnetus kaob tänu läbiminevatele akordilistele järgnevustele. Lisaks salmile ja refräänile on laulus olemas vahelõik soolokitarriga. See põhineb basskitarri ja rütmikitarri ühiselt mängitaval motiivikordusel, mille peale soleerib drivega kitarr metsikult improviseerides.Laulu sõnad räägivad võõrastumisest, igatsusest ning see annab edasi kurbi ja depressiivseid mõtteid. 8
kohe kitarril kaasa tinistada ning laulda. Niiviisi õppis Elvis selgeks kitarrimängu ja pani aluse oma lauljakarjäärile. Ei ühtegi õpetajat või nõuandjat, pelgalt Jumala poolt antud harukordne anne ja kindlasti ka tugev töötahe. Kui Elvis tegi oma esimesi salvestusi Sun Recordsis, ei olnud kitarr tema käes vähetähtis instrument. Laulja varajaste lavaesinemiste ajal, kui laval esinesid lisaks Elvisele ainult Scotty Moore soolokitarriga ja Bill Black bassiga, pidi Elvise kitarr täitma kõik bändi rütmikitarrile pandud ülesanded. 1953. aastal otsustas Elvis kinkida emale sünnipäevaks heliplaadi enda lauldud lauluga. Selle tegi ta Memphises, väikese plaadifirma "Sun " stuudios. Esimeste lavaesinemiste ja ka esimeste Sun'i salvestuste puhul trumme ei kasutatudki. Paljud, kes lindistusi hiljem kuulsid, ei olnud varmad seda uskuma. Sound kuuldus niivõrd täiuslikuna
Ainult et nüüd oli ansamblis kaks soolokitarristi. See periood ei kestnud kahjuks kaua. Ja veel enam on kahju selle pärast, et see periood ei peegeldunud peaaegu üldse lindistustes. Üks väheseid näiteid on "Stroll On", mis lindistati 1966. aasta lõpus rezissöör Antonioni filmi "Blow Up" jaoks. Algul tahtis helirezissöör kutsuda ansambli The Who, kuid need mingil põhjusel ei saanud või ei tahtnud tulla ja lõpuks lindistas selle ansambel Yardbirds. Need kes viibisid kahe soolokitarriga Yardbirdsi kontserdil, meenutavad, et mõned kontserdid olid tõeliselt võluvad. Kuid Jeff Becki päevad ansamblis olid loetud ning ta sai sellest ka ise aru. 1966. aasta oktoobris suundus Yardbirds viienädalasele konsertuurile Ameerikas. Pärast kolme päeva, pideva sõidu ja kahe kontserdiga igal päeval, ei pidanud Jeff Beck vastu, tema närvid ütlesid üles. Ta lõi laval segi võimendusteseina, peksis puruks oma kitarri, istus lennukisse ja sõitis Los Angelesse oma sõbratari juurde
annaabi.ee 
