Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.
Heinrich Schütz(1585-1672) sünd. Tüüringis, kooripoiss, juuratudeng, õppis
Veneetsias Gabrielli juures, 55 aastat Dresdeni õuekapelli juht.
Schütz toob Põhja -Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendab seda
edasi saksa kõnemeloodika alusel. Teosed: Itaalia madrigalid, 3passioni, (jõululugu,
ülestõusmislugu, lunastaja 7 sõna ristil )palju teoseid kadunud.
Vaimulik kantaat- Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat.
Ilmaliku soolokantaadi jäljendamine. Algselt oli Itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem
ja arendatuma vormiga duett. 17. saj. kujunes uus kantaadi tüüp, mis koosnes 2-3
retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga. Kantaate kirj. ühele
solistile ,keda saatis pisike kammeransambel .Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos
koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kõrgpunktis Bachi looming,
Buxtehude (kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidel)
4.Ilmalik kantaat ja laul.