Mukri Raba
meelde hobuse sorina. Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes
lööb öösiti nurru rästik. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 224 ).
Haruldasematest liikidest võib veel mainida must-toonekurge ja männi-käbilindu.
Rände ajal peatuvad rabas ka rabahaned ja suur-laukhaned. Kui rabamaastik on muidu
vaikne, siis kevaditi toimub siin tõeline linnukontsert. “ Paljuhäälsest esitusest tõusevad
omapärasena esile üksikud sooloettekanded: põldrüüdi flöödipalad, suure koovitaja ja
mudatildri meloodiline helirida nagu vilepillil ja sookure kaugele kostev trompetihüüd.
” ( Masing, 1997, lk 81 ).
Mukri rabas elutsevad ka põder ja metssiga. Suviti kaitseb raba põtru parmude eest.
Laugastest, älvestest ja järvest leiab ta ka toitu, näiteks erinevaid veetaimi ja eriti
maitsevad talle vesiroosi lehed. Metssead tuhnivad taimede maa-alustes osades.
9