Terve naine
emaka veresooned ja närvid ja mida seetõttu nimetatakse ka emakakinnistiks.
Kõhuõõne eesmist seina vooderdav kõhukelme laskub väikevaagnasse, katab
kusepõietipu ja kusepõie tagumise pinna ning jätkub emaka kusepõismisel pinnal,
moodustades kusepõie ja emaka vahele väikese taskukujulise süvendi - kusepõie-
emaka õõnestise. Kõhukelme üleminek emaka kusepõismisele (eesmisele) pinnale
toimub emakakitsuse kohal, kusjuures emakakaela eesmine pind jääb kõhukelmest
katmata. Emaka soolmisel pinnal katab kõhukelme emakat kogu ulatuses, jätkudes
emakakaelalt ka tupe tagumisele võlvile. Tupelt läheb kõhukelme üle pärasoolele.
Emaka ja pärasoole vahel tekib naise kõhukelmeõõne sügavaim sopis - pärasoole-
emaka õõnestis e. Douglase õõs.
Emaka lihaskesta ja serooskesta vahel, peamiselt emakaservade kohal ja emakakaela
ümber on sidekoeline parameetrium.
9
Lihaskest e
annaabi.ee 
