Mõistatused
mitmesuguseid kultuuriobjekte (st. inimese poolt valmistatud asju eriti mahuteid, riistu ja ehitisi
ning rajatisi) tähistavad kujundsõnad, kõike muud kokku on juba üpris vähe.
Kui vanasõnades kehtisid metafooride mõistmiseks enam-vähem kindlad ja selged reeglid, siis
mõistatustes näib, et kõik võib tähendada kõike. Suur hulk eesti mõistatusi algab näiteks sõnadega
Mees läheb metsa... See metsa minev mees võib tähendada lihtsalt meest ennast: Mees läheb metsa,
soolikakimp seljas (mees, köiepundar seljas); looma või lindu: Mees lääb metsa, kõver kaigas
selgas (koer); Mees läheb lakka, lihavaagen pea peal (kukk). Inimolendid võivad tähistada ka
taimseid objekte: Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütri käsi kõveras, poja pea
ümmargune (humal); Pisuke poisike, lai kübar pääs (seen); elutuid loodusobjekte: Ema imeb poegi
(jõed jooksevad merre); töö- jm. riistu: Neitsit nurgas, kuldkie kaelas (luud); Must mees