Vihmauss
Suurem osa neelatud mineraalsest või orgaanilisest massist tuleb varsti ussi
taguotsast välja. Kõdukihis liikuvatel ussidel pudeneb see lihtsalt siia-
sinna;sügavamal elavad loomad tihendavad rooja ja lima seguga oma urgude seinu
ning ülejäägi suruvad uruavast maapinnale. Pisikeste kägarate ( koproliitide) all on
auguke. Meie vihmausside hunnikud on kuni paari sentimeetri kõrgused ja mõne
grammi raskused.
Vihmaussi väljaheide pole enam sama, mis neelatud muld. Mullaosakesed on
soolelimaga sõmerateks kleebitud. Muld on täis vihmausside hargnevaid ja omavahel
liituvaid urge nagu labürint. Piki urgusid pääsevad õhk, vesi ja taimedest tekkinud
huumus kiiremini sügavamale, huumus seguneb liiva ning saviga. Mahajäetud
urgudesse tungivad taimejuured.
Vihmaussid moodustavad umbes poole mullafauna biomassist, s.t. kaaluvad sama
palju kui kõik teised loomad mullas kokku. Tõenäoliselt kaaluvad kõik maailma
vihmaussid üheskoos rohkem kui kõik maismaaimetajad.