"soolekepikesse" - 1 õppematerjal

Nimetu

Raku taha moodustub propellerina töötav aktiinisaba Gaasivakuoolidega liikumine Gaasivakuoolid koosnevad valgulise membraaniga gaasipõiekestest. Gaasipõiekesed on eriti levinud tsüanobakteritel ja ka halofiilsetel arhedel. Nüüd on leitud neid ka näiteks aktinomütseetidel. Hiljuti kirjeldati nad ka tinglikul patogeenil Serratia marcescens. Tema genoomis on 17 kb DNA piirkond, milles paiknevad gaasipõiekeste moodustumiseks vajalikud geenid. Nende geenide viimisel soolekepikesse moodustusid ka tal gaasipõiekesed. Piilid Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, põhifunktsioon on rakkude kleepumine pinnale e. adhesioon. Tüüp IV piilid on erand, nendega saab rakk ka liikuda. Diameeter 3-25 nm, pikkus 0.3-12 µm, keskm. 1 µm. Piilide tipus on ahdesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus