Mäletsejate vatsaseedimine
Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada.
Sööda mälumisel eritub sülge. Vee ja limaainete leidumine süljes soodustab söödapalade
formeerimist ja neelamist. Sülje keemiline mõju söödale on väike ja avaldub sülje ensüümide
amülaas ja maltaas kaudu. Esimene kiirendab tärklise hüdrolüüsi maltoosiks, teine maltoosi
hüdrolüüsi glükoosiks. Suus toimubki peamiselt sööda ettevalmistamine tõeliseks seedimiseks maos
ning soolekanalis.
Mäletsejatel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku,
mis ongi põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine.
Tervel loomal on vatsas tasakaalus kiudu seedivad ning süsivesikuid seedivad bakterid. Kui ratsioon
järsku muutub ning vatsas on normaalsest rohkem kiiresti seeduvaid süsivesikuid, muutub
normaalse fermentatsiooni kord ja vatsa mikroobide tasakaal häirub. Piimhapet toovad ja tarbivad
annaabi.ee 
