Mullateke Liisu Orav • Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Vassil Dokutšajevi järgi kuuluvad mullatekketegurite hulka lähtekivim, kliima, reljeef, taim estik,loomastik, mulla vanus, samuti mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus . Lähtekivim • Lähtekivim on kivimid ja mineraalid, mille murenemisel tekib mulla mineraalne osa. • See osa moodustab 60-90% mulla kaalust. • Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsilised omadused – mulla vee- ja soojusrežiim. • Liivased mullad on kerged, nad on vee- ja toitainetevaesed ning õhurikkad; vesi liigub neist kiiresti läbi ja nad kiiresti soojendavad kevadel. • . Savised mullad on rasked mullad, nad on veerikkad ja õhuvaesed, toitainete sisaldus on suurem kui liivases mullas. • Need mullad takistavad vee liikumist ja soojenevad kevadel aeglaselt. • Lubjarikkad mullad on suure kaltsiumiioonide sisalduse tõttu väga viljaka...
tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel erinevaid aineid, mis on mullale kasulikud. 11. Inimtegevus muudab tavaliselt mulda halvemaks, näiteks kultuurtaimede kasvatamisel toitainete sisaldus mullas väheneb. Väetiste kasutamine soodustab mulla säilimist. Soostunud piirkondades muutub muldade kvaliteet kuivendamise korral. Kuivades piirkondades võib niisutamine viia muldade sooldumiseni. 12. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist osa. 13. Enamus aastast peaks olema madal temperatuur ja vee aurumine väike. Sellistes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. 14. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaks ühendiks
vihmapiiskade purustava toime võttes löögi endale, võimaldab veel kiiresti imenduda mulda kuna muld on kaetud kõduga (kaitseb ka vee löögitegevuse eest). Maakera metsade hävimine vastab 30%-le muldade kulumisest (Aasias 50%, kusjuures 35% sellest on tingitud liigkarjatamisest). Mäenõlvade paljaks raiumine vaba tee erosioonile st. ka mudavooludele. 4. Niisutamine, sooldumine, kõrbestumine. Kunstliku niisutuse jaoks rajatakse kanaleid, vihmutatakse, mis võib viia muldade sooldumiseni sellise tasemeni, mida taimed enam välja ei kannata. Ka parim vesi sisaldab 200...500 mln soolasid. Rohkete sademete korral uhutakse soolad mullast välja. Kastmisel aga vesi võetakse ära taimede poolt ja aurustub ning soolad ladestuvad mulla ülemises kihis. Endla Reintam, 2008/2009 75 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult ja sellelt pinnalt saadakse 1/3 maakera toidust.
annaabi.ee 
