2) Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. Parasvöötme okasmets: väheviljakas, sademete hulk ületab aurumist, mille tagajärjel toitained uhutakse mullas sügavale. Õhuke huumuskiht. Kõrbes on tugev aurumine ja vähe sademeid, ka põhjavesi filtreerub pinnale ja aurab sealt siis, et kõrb on vastupidiselt parasvöötmele , kus on muld üle uhutud nii kuiv ja kui see põhjavesi ka ära aurustub, siis jääb sinna maha sool ja seda nähtust kutsutakse sooldumiseks. Niiet need on vastandlikud protsessid. 3)Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekivad ? Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest ( Lõuna-Aasia, Euraasia idaosas, lõunarannikul ). Tekkepõhjuseks on ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 4) Lõuna-Ameerika kaart PILET 9 1) Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu ?
Läänemere saartel kuivatatakse peamiselt räime ja lesta, Peipsi ääres peamiselt särge ja latikat. Vinnutatakse ka vimba, siiga ja teisi kalu. Kalad puhastatakse soomuseid ja uimi kõrvaldamata. Pead jäetakse külge, kuid lõpused eemaldatakse. Kalad soolatakse söögiks paraja soolasusega. Selleks hoitakse kalu küllastunud soolvees 1 - 3 tundi või soolatakse kuiva soolaga, võttes 1 kg puhastatud kalade kohta 50 g soola. Siis kulub sooldumiseks 24 tundi. Soolveest võetud kalad jäetakse järgmise päevani kuivalt seisma, et sool ühtlustuks kalalihas. Väikesed kalad lükatakse traadile või nöörile, pistes selle kala silmadest läbi. Suurematele kaladele tehakse riputamiseks silmus ümber saba. Kala kõhukoopa laialihoidmiseks võib sinna asetada paar puupilbast. Kuivatamiseks sobib näiteks päikese eest varju jääv majasein, kus katuseräästas varjab vihma eest
annaabi.ee 
