Eesti imetajate kohastumised.
sügavate hauakothadega ja kärestikega jõgesid, mis aasta läbi jäävabad on. Jõest üle saja
meetri saarmas naljalt kaugemale ei lähe. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas
teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 1520
km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et
maha jääb rennikujuline jälg. (Vikipeeadia)
Saarmast võib kohata nii mageveeliste (jõed, järved) kui soolaveeliste (mered, ookeanid)
veekogude ääres. Selle väikese imetaja keha on vees elamisega hästi kohastunud, saarma
lühikesed käpad on varustatud ujulestadega ja pikka saba kasutab ta tüürina; samuti suudab
saarmas viibida vee all ilma hingamata 8 minutit! Jahti peab ta väga tulemuslikult. Tema
suured vurrud on erakordselt tundlikud ja võimaldavad tal jälgida saagi liikumist pimedas või
sogases vees. Oma koopa kaevab saarmas mäekünka sisse ning sellel on 2 sissekäiku
annaabi.ee 
