Kõrbete tüübid
põhjavees on alati mõningal määral soolasid,
sest nad on tekkinud kivimite murenemise ja
mulla tekkimise protsessis. Vajalikuks
tingimuseks solontsaki tekkimisel on samuti ka
põhjavete suhteline lähedus, sellepärast on
solontsakid kõrbes tavaliselt kõige niiskemates
kohtades.
Asudes peamiselt nõgudes, saavad nad ka
hulgaliselt atmosfääri niikust, mis voolab siia
mööda kallakuid, kandes endas sooldumist
soodustavaid soolavarusid.
Kivikõrbed
www.rebaseonu.net/uploads/aafrika/p1010530.jpg/
Kivikõrbed
Maapind on kaetud jämedama kivimmaterjaliga,
mis on pärit vanade mägede
kulumisprotsessidest.
Mullad on väga omapärased neis leiduva
kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on
kivikõrbed vaesed.
Seda kõrbetüüpi iseloomustavad pujud ja
kipsilembesed taimed.
Sademete tõttu ei varja hõre taimestik midagi
annaabi.ee 
