Metsade sääst
kohal juba tuhandeid aastaid tagasi. Väljakaevamistel esile tulnud leidude põhjal oli
toht soositud ehitusmaterjal. Sageli tarvitati seda niiskuse tõkestamiseks algeliste
elamute katustel ja põrandal. Ka kasetohust tarbeesemed olid juba sel ajal üldlevinud.
Veel 19. sajandil oli kasetohu laialdase kasutamise traditsioon Eestis säilinud enamvähem
samasugusena kui varasematel aegadel. Tohust oli märss, mida kanti seljas ja
viisud, mida kanti jalas. Tohust tehti ka noatuppesid, võitoose, soolavakku ja
marjakorve.
Tohtu kulus nii suurel määral, et seda käidi kevadeti metsas varumas. Siis oli puudel
mähaaeg ja koor tuli hõlpsasti puu küljest lahti. Eriti ulatuslikult varuti kasetohtu meie
tuntuimas puutöö piirkonnas, Avinurmel. Suurte esemete tarbeks kooriti tohtu tüvelt
suurte palakatena. Punumismaterjaliks lõigati kitsaid, kuid meetrite pikkusi
tohuribasid ehk sugasid. Lõigati erilise noaga ludaga. Ludaga tõmmati
spiraalikujuliselt piki kasetüve ülalt alla