MALTA
Malta pinnamood on üsna tasane- kõrgeim koht tõuseb vaid 239 meetrit üle
merepinna.
Joogivee saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui
vihma ei saja. ning talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre
voolama kui pinnasesse imbuma. Malta koosneb peamiselt lubjakivist, mis hästi vett
läbi laseb. Maa all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem
kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud
fossiilsete kütuste kasutamise ja saastamise teema.
Pinnavee nappuse tõttu on taimestik kidur ja kuivalembene. Puud, põõsad, mitte rohi
ilmestavad siinset haljust.
4. AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS
Väikesel saarriigil Maltal on väga rikas ajalugu.
Siiani säilinud huvitavad vaatamisväärsused tõendavad Malta iidset vanust.
Säilinud on paljud iidsed templid.
Riik on olnud asustatud umbes 5200. aastast e.m.a.