vedelikes lahustumatute ainete kogus. Nii näiteks määratakse toiduainetes jt. materjalides rasvu viimaste väljalahustamises (ekstraheerimises) vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin jne). Asfaltbetoonis (must teekate) ning paljudes katusekatte materjalides määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiinis. Analoogselt käesoleva tööga saab määrata soola sisaldust tänavate ja teede “soolatamise” segudes lume- ja jäätõrjeks. Erinevus on ainult selles, et käesolevas töös määratakse NaCl sisaldus moodustunud vesilahuses, soolatamissegudes tuleb aga määrata vees lahustumatu osa kogus. Põhjuseks on see, et NaCl sisaldus määratakse moodustunud lahuse tiheduse järgi, mida ei saa aga kasutada soolatamissegude korral (kvartsliiv või kiviliiv on segatud soolade seguga). Lahuse tihedust saab aga kasutada ühe aine lahuse korral.
teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Viimast tuleb siiski õnneks harva ette. (Jänes-Kapp 2009) Auto on äikese ajal üks kõige ohutumaid kohti üldse. Põhjus pole isoleerivates kummides, sest mõned cm kummi ei saa takistada välgu läbilööki, eriti märjalt - teele sadav vesi muutub koos talvise soolatamise jääkidega nõrgaks elektrolüüdiks ja soolalahus juhib elektrit. Ka õhk on ju väga hea isolaator, ometigi võib välk läbida õhus isegi kümneid kilomeetreid, seda enam, et kord alguse saanud välk levib edasi märksa väiksema pingega, kui on vaja välgu tekitamiseks. Auto on turvaline seetõttu, et see käitub Faraday puurina: teatavasti ei saa elektronid tungida metallkarkassi sisse ja laengud „libisevad" turvaliselt mööda autokere välispinda