NÄTSU NÄRIN ÜHTEVALU. "ORAVATKI" (KOMMI) NOSIN, PIRNI PUGIN, PROOVIN PLOOMI. RIISIPUDING, SUHKRUROSIN, SIIRUP ... KÕHUS POLE RUUMI! SOKOLAAD? EI SÖÖ VÕÕRTÄHTI! TORDIST POOLE VÕTKU ROTID! URJUKK - URJUHH, KUS SIND NÄHTI - AHVLI VAHEL? KÄID KOMPOTIS! ÕUN? KUSKOHTA SEE VEEL MAHUB? ÄÄDIKAT MA PALUN PISUT! ÖÖ VÕIKS ANDA SUHKRUST RAHU ... ÜHE SOOLASILGU IS TEKIB TÄHESTIKU PEALE - HALB ON LÄHESTIKKU HEALE! LÕPEB KOOLI TALVEUNI! Imevaikse sahinaga pilvist alla langeb lund. Lume all maamullas aga lillejuured näevad und. Härmas pärna okste vahel paistab mingi tume laik. Kas sa tead,et seal on kahel hakil mõnus elupaik? Koolimaja suur ja hele seisab pärna alleel.
Pannkoogid tõrjusid menüüst paistekakud. [] Põllumajanduse üldine areng. Kadus vajadus leivajahule aganaid lisada ja puhas rukkileib sai igapäevaseks toiduks. Pidupäevadeks tehti peenleiba. Sajandi lõpupoole hakati peo- ja pühadetoiduks kodus küpsetama ka saia ja pirukaid. [] Suurenes liha tarbimine, armastatud oli just sealiha. Lõuna-Eesti kuumas saunas suitsutati sageli suitsusinki. Jaheliha asemel hakati tegema sülti ja konditükke ei jäetud enam sisse. Soolasilgu asemele ja kõrvale tuli heeringas. Piima kasutamine suurenes, kadus hapuroka, hapupiimale lisaks hakati söögi kõrvale jooma ka rõõska piima. Või jäi ikka vaid pidulikeks puhkudeks. Levima hakkasid tanguvorstid, kama, kohupiim, mulgikapsad ja seened. [] Toidulauale toodi järjest enam aed- ja köögivilju: porgandit, aedhernest, kurki, peeti, õunu, pirne, marju. Kadusid kanepitoidud. Tarvitama hakati hapendatud raiekapsaid. Hapendama hakati ka kurke
annaabi.ee 
