Konspekt Botaanika raamatust
Järsu temp muutusega kihti nim metalimnoniks ehk hüppekihiks.
Selle alla jäävat u 4 kraadi (kõige suurema tihedusega vesi) kihti nim hüpolimnoniks.
Kui jää katab veekogu on järve veemass jahtunud +4 kraadini.
Kevadisel ja sügiselisel perioodil esineb lühike periood, kus kogu veemassi temp on +4
kraadi. (va troopikavetes)
Vee koostis ja gaasireziim
Soolsus ja osmootne rõhk.
Olenevalt soolsuse sisaldusest jaotatakse veekogud mage-, riim- ja soolaseveelisteks.
Soolast merevett on kõige rohkem, u 83,5% kõigist maakera vetest.
Veekogude jaotus:
1. Mageveed (soolsus väiksem kui 0,4 promilli)
2. Riimveed (soolsus 0,4 kuni 30 promilli)
Mikso-oligohaliinsed (0,4-5)
Mikso-mesohaliinsed (5-18)
Mikso-euhaliinsed (18-30)
3. Soolased veed (soolsus suurem kui 30 promilli)
Eihaliinsed (30-40)
Hüperhaliinsed (rohkem kui 40)
Läänemere soolsus on keskm 6-7 promilli.
annaabi.ee 
