Sisehõõre puudub täielikult. Osmoos on lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. Toimub tänu soojusliikumisele Vesi difundeerub madala kontsentratsiooniga lahusest kõrge kontsentratsiooniga lahusesse Osmoosi suuna määrab lahuse kontsentratsioon, mitte lahustunud aine omadused. Organismi sattumisel harjumuslikust keskkonnast soolasemasse või vähem soolasesse keskkonda võib käivituda osmoos. Hüpertoonne lahus – lahus, kus soolsus on suurem (kui rakul), vett on vähem Isotoonne lahus – lahus, kus soolsus on võrdne (raku soolsusega) Hüpotoonne lahus – lahus, kus soolsus on väiksem (kui rakul), vett on rohkem Molekulaarfüüsika Molekülaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse lähtudes aine koosseisu kuuluvate molekulide (aatomite) liikumisest. 3 eeldust: • Kõik ained koosnevad molekulidest
mageveeliste veekogudega, läänepoolsetes vetes võib kohata aga liike, kes on pärit soolasema veega ookeanist. Eri aegadel ja tingimustes siia pääsenud erinevatel liikidel on osaliselt säilinud endises keskkonnas omandatud jooned ja omadused. Külmade jäävete mälestised on tint ja luts, samast ajast pärineb ka lõhe. Viigerhüljes võis Läänemerre saabuda 11 000 aastat tagasi. Peamine mere- ja riimveeloomastik pärineb aga viimasest järveetapist, nn Antsülusjärve ajast. Soolasemasse vette asusid elama näiteks tursk, lestalised, räim jt, soolsuse edasise alanemise ajal tõmbus osa merefaunast lõunasse, paremad elutingimused tekkisid aga siseveeliikidele. Liigid, kes on suutnud riimveega kohastuda, tunnevad ennast siin hästi ja on üldiselt produktiivsed. Siiski muudab ökosüsteemi selline õrn tasakaal selle muutustele väga vastuvõtlikuks, muutugu siis vee füüsiline ja keemilise koostis või toiduahela struktuur. ((Joonis: Läänemeres elavaid kalu
annaabi.ee 
