Veestik ja majandus
Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena
ja õhus veeauruna.
Looduses on vesi pidevas ringluses.
Miks mõne järve vesi pole mage?
Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub
äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks.
Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja
pool soolasega.
Kuidas vesi ringleb?
1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku.
2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved.
3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla.
4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon).
5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja osaliselt voolab mööda
kallakpindu veekogudesse.
6) Jõgede kaudu jõuab vesi taas maailmamerre.
I MERED