homses päevas. Silmahimu- Inimese halb pool, mis ahvatleb teda truudusetusele.(piiblis öeldu kohaselt).Muidu tänapäevases mõistes tähendab see, et nt tüdruk tekitab poistele väga suurt silmahimu. ,,Need tutid olgu teile selleks, et te neid vaadates meenutaksite kõiki issanda käske ja täidaksite neid ega käiks ringi oma südame-ja silmahimude järgi, mis ahvatlevad teid truudusetusele" Tuleb täita kõiki jumala käske ja jääda pühaks jumala ees. Soolasammas- ,,Soolasammas, mis seisab uskumatu hinge mälestusmärgina". Tarkuse põlgajad, kes jätsid elavaile mälestuse oma rumalusest, et nende eksimused ei jääks unustusse.Ehk rüüstajad, kes jätsid enda järel maha laastatud maa ja igavesti jääva kahju. Ükski ei või kahte isandat teenida- Mitte ükski inimene ei saa olla kahte usku kuna see oleks mõlema usu solvamine ja tihti peale ongi nii, et inimene vihkab üht ja armastab teist usku või pooldab üht ja põlgab teist
*nagu härjale punane rätik – ärritav, viha tekitav Solvav kommentaar oli mulle nagu härjale punane rätik. *ei vääri küünlaid – ei ole vaeva väärt Arvati, et vana hoone taastamine ei vääri küünlaid. *kätt pulsil hoidma – kursis olema, silma peal hoidma, jälgima, sammu pidama Noormees hoidis Poola ralliga seotud uudistel kätt pulsil. *nagu noor jumal – eriti hästi, hiilgavalt Tema häälest olid kõik lummatud, sest ta laulab nagu noor jumal. *nagu vana mees - ??? *soolasammas – äärmisest ehmatusest tardunud olema Ehmusin, tardusin soolasambaks. *püksirihma pingutama – väljaminekuid kärpima, kitsalt elama Noorpaar ostis uue auto ja peab nüüd püksirihma pingutama. * nagu koer heintel - Justkui koer heinakuhja otsas, ei söö ise, ei lase teistel ka süüa. *poissmeeste päike – kuu Kuu on poissmeeste päike. 2. Uue põlvkonna slängisõnad on järgmised:
Idioom – Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Võrdlused – Ehteestilised rahvalikud võrdlused on nt vihma valab (~ tuleb) nagu oavarrest, kleit nagu mustlase tulekahju, läks nagu keravälk, piiblist pärineb nt jäi seisma nagu soolasammas. Kõnekäänud – Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas. 5. Fraseologismide päritolu ( ja kujunemine ) Põlisfraseologismidele leiame tihtipeale vasteid sugulaskeeltest, mis osutab pikale eale:
annaabi.ee 
