Muinasjutt "Unes tantsija"
tead, et olen su saatus." Sel hetkel neiu uinus.
Ärgates leidis Marlene ennast võõrast, kuid omamoodi kodusest toast. Tal oli see
seljas see sama helesinine kleit, mida kandis noormehega tantsides. Midagi oli
veel teisiti ning seekord oli ta veendunud, et ei kujuta seda ette. Vaikselt,
põnevusest värisedes üritas ta oma varbaid liigutada. Rõõm, mida tüdruk tundis,
nähes, et see toimib, oli sõnulseletamatu. Tüdruku põski katsid läbipaistvad
soolapisarad, mis olid tingitud ülevoolavast rõõmust. Vaikselt hõljus tüdruk üle
kauni toa põranda, sest nüüd sai ta seda ju päriselt teha. See polnud enam uni, ta
teadis seda oma südames.
Äkki avanes toa uks ning sisse astus too salapärane noormees. Märgates seda
jooksis tüdruk tema juurde ning küsis õnnest särades: ,,Kuidas sa seda tegid?"
,,Seda ei teinud mina," vastas noormees, ,,sa tegid seda ise, oma tahtejõuga ja
kuulates minu nõuandeid
annaabi.ee 
