Oht on agressiivse vee sattumine keskkonda. Aeratsioon - reovee läbipuhumine õhuga (CO2-ga) lenduvad ained eralduvad läbipuhutava õhuga desorptsioon (väävelvesinik, ammoniaak, lämmastikuühendid). Efektiivsus oleneb tehnoloogiast, aine omadustest ja kontsentratsioonist, pH-st, temperatuurist ja määratakse katsete põhjal. Pöördosmoos - lahuste filtrimises läbi membraani, mille poorid ( ~ 1 nm) lasevad läbi veemolekule, kuid peavad kinni suuremate mõõtmetega ioone ja soolamolekule. Ultrafiltratsiooni kasutatakse kõrgmolekulaarsete ainete eraldamiseks lahusest boorid (5...200 nm). Filtratsioonirõhk ületama nn.osmootse rõhu, 5-10 %-lise soolasisisaldusega vees 5-10 Mpa, 0,3-1,0 MPa Kõrgmolekulaarsetele ühenditele.Membraanid valmistatakse polümeersetest materjalidest atsetaattselluloos, pH peab olema 4,5 ja 5,5 vahel vältimaks hüdrolüüsumist, polüamiididest. Valmistatakse moodulitena: filterpress, spiraalmembraan, torumembraan, õõnsad kiud
suur osa vesilahustuvatest rakukomponentidest lahustub alkoholis ja jäävad vedelasse faasi, aga nukleiinhapped sadenevad välja. Katseklaasi tsentrifuugi pannes tahke faas liigub kiiresti katseklaasi põhja ja saame suhteliselt puhta nukleiinhappefraktsiooni. (valgud ei lahustu näiteks atsetoolis ja saab teha pmst sama asja). Võttes ühe rakulüsaadi, kus on igasuguseid asju, üksikuid vesilahustuvaid molekule, ioone, soolamolekule, aga ka palju suuremaid struktuure. Nii on katseklaasi palju terveid organelle, ribosoomide sub-ühikuid ja muid asju erineva suuruse ja tihedusega elemente. Hakates sellist segu tsentrifuugima, siis väikestel kiirustel väga suured ja tihedad asjad lähevad 4
annaabi.ee 
