Kui lisatava elemendi aatomi väliselektronkihil on rohkem elektrone kui näiteks ränil, on tegemist elektronjuhtiva alaga. Kui aga väliskihi elektrone on lisataval ainel vähem, nimetatakse antud piirkonna juhtivust aukjuhtivuseks. 3.2 Ioonjuhid Ioonjuhtivusega elektrijuhid on vedelas olekus soolad ja elektrolüüdid, näiteks happe- või soolalahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub. Soolamolekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. Need võivadki saada elektrivoolu kandjateks. Sellise juhi juhtivus võib halveneda, kui osa laengukandjatest keemiliselt seotakse. Sel juhul öeldakse, et juht kulub. Vool elektrolüüdis: negatiivsed ioonid suunduvad positiivse, positiivsed ioonid negatiivse elektroodi poole. Koos nendega kandub elektroodidele ka aine.
1. Soojuslik. Kui vabad laengukandjad aines liiguvad, põrkuvad nad aine molekulidega ja panevad nad intensiivsemalt võnkuma. Selle tulemusel kasvab aine temperatuur. Soojuslikku toimet kasutatakse hõõglampides, küttekehades ja elektrikeevituses. 2. Keemiline. Kui vabadeks laengukandjateks aines on negatiivsed ja positiivsed ioonid, saab elektrivoolu kasutada ainete eraldamiseks elektrolüüdilahustes. Näiteks laguneb soolamolekul vees lahustudes positiivseks metalliiooniks ja negatiivseks happejääkiooniks: CuSO4 Cu 2 SO42 . Lahusesse erineva potentsiaaliga elektroodide viimisel liiguvad positiivsed metalliioonid negatiivse elektroodi poole ja see kattub metallikihiga. 3. Magnetiline. Iga laengut ümbritseb elektriväli. Kui laeng liigub, ümbritseb teda lisaks veel magnetväli. Nii kaldub näiteks kõrvale juhtme lähedal paiknev
annaabi.ee 
