Nitritid ja nitraadid
ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna
nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks.
Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama
juba 19- sajandil, sisi kui inimesed on märganud, et ühed soolad konserveerivad paremini kui
teised.
1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit.
1899 aastal oli märgatud, et nitrit annab lihale punase värvuse
1901 aastal oli selgitatud nitritiga soolamise keemilised
Nii 20-sajandi alguses oli avastatud lämmastiku toime liha värvusele, kuid antimikroobne toime
omistati ikkagi tavalisele soolale
Praegu kasuttakse nitriti rohkem kui nitraati, kuid nitrit on 10 korda nitraadist mürgisem.
Nitraadi letaalne doos (suu kaudu) on kuni 800 mg/ inimese kehakaalu kohta ja nitritil on kuni
250 mg.