• Parasiidid (lambliad jt.) Kõhulahtisusega võib kaasneda oksendamine (gastroenteriit) Iste võib olla suures koguses vesine, mõned korrad päevas- enteriitiline iste (haige on peensool) Iste võib väga sage, väikeses koguses, ka lima ja verega, valuliku roojamistungi (tenesmidega)- koliitiline iste (haige on jämesool) Sageli kulgeb haigus (gastro)enterokoliidina Kõhulahtisus e. … II Probleemid: • Vedelikukaotus- tekib dehüdratatsioon • Soolakaotus • Kõrgenenud kehatemperatuur • Üldmürgistuse nähud (intokikatsioon) Ravi ja jälgimine: • Üldseisundi osas- teadvus, pulsi täituvus, jume • Dehüdratatsiooni osas (limaskestad, diurees, imikutel suur lõge, vedelikubilanss • Kehatemperatuuri osas (palaviku foonil suureneb niigi patoloogiline vedelikukadu) • Rehüdratasioon võib vastavalt seisundile toimuda kas p.o. või tilkinfusioonina (mõlemal juhul asendatakse nii vett kui soolasid)
Mitmes jaos ( a 150 200ml) » Eriti tundliku mao korral Juua jahedat (5-8 kraadi) jooki · Vajadusel lisada keedusoola 0,9 1,2 g /l kohta VASTUPIDAVUSALAD JA VEDELIK · Sõltub esmajoones koormuse kestvusest · Kuni 60min treening- ja võistluskoormused täiendavat vedelikku üldjuhul ei vaja Vedelikukaotus 500-1000ml töövõimet ei langeta Vähese treenituse korral aga ligi 60min juba tugev higistamine ja soolakaotus Tervisesportlasel võistlusel üle 90min on joomine juba vajalik Higistamine spordis · Vastupidavusalade võistlustel Jalgrattasõit, triatlon, ketvusjooks, suusatamine, sõudmine, aerutamine · Norm 1 liitrit vedelikku tunnis Temperatuuri tõustes päeva jooksul üle 30 suureneb oluliselt vedeliku vajadus · Higi produktsioon koormusel Kuni 0,5 l/t higi pole nähtav, sportlane juskui kuiv Higi nähtav 1 l/tunnis