keedeti sülti mitte sea vaid vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti eestlased aed- ja juurviljadest ainult naerist ja kapsast. • Eestlased elavsid suvel peamiselt hapupiimast, soolakalast ja rukkileivast, ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi, mida söödi terve nädala jooksul. Ida-eesti toit Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained
Peamiselt just soolaheeringa rasvasus ongi aluseks energeetilise väärtuse kujunemisel. Sajagrammine soolatud heeringafilee ports annab tarbijale keskmiselt veerand tuhat kilokalorit. Mineraalühenditest on heeringas palju kaaliumi-, väävli-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid. Viimased kaks pääsevad maksvusele juhul, kui heeringat süüakse koos väikeste luudega. Et meil eelistatakse peamiselt vähem või rohkem soolatud heeringaid, siis peab heeringasõber arvestama ka soolakalast saadud rikkalikku naatriumikogust. Mikrotoitainetest on soolaheeringates palju rasvlahustuvaid vitamiine, eriti torkab silma vitamiini D kõrge sisaldus, vähem leidub vitamiine E ja A. Sõltuvalt soolamisviisist ja soolakogusest leidub soolaheeringas ka vesilahustuvaid vitamiine, kuid otse veest püütud värsketel kaladel on need näitajad loomulikult suuremad. Et heeringas on merekala, siis peab kindlasti mainima tema rikkalikku mikroelementide sisaldust. Soolaheeringas on samuti
annaabi.ee 
