· Inimestele, kes on põdenud kopsutuberkuloosi 4 2. SOOLALAMP Soolalambid koosnevad kivisoolast (haliidist)-enamasti ühest või ka mitmest keedusoola kamakast (NaCl), milles on teiste ainete suletisi, eelkõige raud(III)oksiidi. Need suletised annavad talle ka värvi. [1] Soolalambid erinevad nii suuruse, vormi kui ka värvi poolest. Soolalambid sobivad nii koju kui ka tööle. [1] Soolakaevanduses soolakivi lõhatakse ja murtakse, millele järgneb lampide jaoks sobivate tükkide otsimine ja nende peenem töötlemine. Edasi tehakse igasse tükki õõnsus pirni paigaldamiseks. [1] Isegi tahkes olekus sool on suhteliselt pehme ja kergesti lõhestatav, ning surve all muudab tükk ka oma kuju. Kuna sool lahustub vees ei tohi mitte mingil juhul soolalampi õue asetada ega ei tohi niiskelt puhastada. [1] Keedusoola põhistruktuur on lihtne kuubikujuline kristallisüsteem. Soolakristallid on
Juba ammustel aegadel tavatsesid mungad viia hingamisraskustega inimesi soolakoobastesse, kus mungad purustasid stalagmiite, tekkidades sellega sissehingatavat soolatolmu, mille sisse hingamisel said inimesed kergendust oma hingamisraskustele. Euroopas levis soolaravi algselt alates Poolas, kus 19. sajandi keskel tööstusterapeut Felix Botchkowski panid tähele, et soolakaevuritel ei olnud astmahaigestumisi. Natuke aega peale seda avati Krakovi lähedal Velishko soolakaevanduses ka esimene siiamaani töötav "soolakopsuravila" Teise Maailmasõja ajal täheldati Saksamaal, kus soolakaevandusi kasutati pommivarjunditena, nende ravivat toimet astmahaigetele. Saksamaal, Sveitsis, Ungaris, Bulgaarias ja Jugoslaavias kasutati astmaravi sanatooriumidena looduslikke karstikoopaid Soolaravi on uuritud ka alates 1968 aastast Solotvino allergikutehaiglas, mis töötab tänini maa-aluses soolakaevanduses Lääne-Ukrainas.
annaabi.ee 
