Nimetu
Matmisviise on ka kolm: laibamatus, põletusmatus ja
mumfitseerimine (taheti surnukeha säilitada ja töödeldi seda sooladega).
Kuivas ja kuumas kliimas surnu mumifitseerub ise, sest vedelik kehast
aurab ära, kuid ei mädane ja kuivab ära. Ka Soomes on mumifitseeritud
kehasid, sest õhk ei pääse ligi. Keha mumifitseerub ka jääs.
Majandusliku tegevusega seotud muistised. Peamiselt muistsed põllud,
kiviaiad. Eesti vanimad põllud u 3000 aaastat vanad. Veel
rauatöötlemiskohad, soolakaevamise kohad.
Kultusmuistised. On lohkudega kive (pronksiajast, väikese ajaga, Eestis
1750), ohvrikive, kultuslikke allikaid (Eestis üle 400, nimetatakse ka
hiieallikaks ja pühaks allikaks)
Liiklusmuistised. Muistsed teed, sillad, sadamad.
2
*Irdmuistised (üksikesemed).
2. LOENG
Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost
Algab varakult, seotud valitsejatega, kes tundsid huvi vanema ajaloo
vastu