Vesi
juures. Seda efekti nimetatakse valkude sisse-soolamiseks (ingl. salting in). Tõstes ioonset jõudu
veelgi (näiteks kuni mõne molaarse soola kontsentratsioonini) hakkab toimuma vastupidine efekt,
valkude lahustuvus väheneb. See on seletatav vee aktiivsuse vähenemisega. Väga
kontsentreeritud soolalahustes on enamik veemolekule, mis muidu osalesid valkude
solvatatsioonil (olid seotud valgumolekulidega) kaasatud soolaioonide hüdratatsioonikihtidesse.
Valgumolekulide lahustumiseks ei jätku lihtsalt piisavalt vabasid veemolekule. Valkude
lahustuvuse vähenemist väga kõrgetel soola kontsentratsioonidel nimetatakse valkude välja-
soolamiseks (ingl. salting out). Kuna erinevad valgud käituvad eeltoodu suhtes pisut erinevalt,
siis võib nii valkude sisse- kui välja-soolamist kasutada valkude eraldamisel nende segudest.