Eesti rahvuspargid
maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Teda asustati,
et kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid maastikke, pinnavorme,
hävivaid liike ja kultuuripärandeid. Pargi pindala on 12 300 ha. Karula koduse ilmega
pärandkultuurmaastikule, mis levib enamasti põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning
Karkküla ümbruses, on omane hajutalude vaheldumine põllusiilude, metsatukkade,
soolaikade ja heinamaadega. Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda
maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm &
Kiristaja, 2006)
Loodus
Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad,
oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks
silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast.