Sooteadus
vajadust. V. Masingu põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse vajaduse põhjendamisel ja
organiseerimisel.
Endla soostiku taimkatte struktuuri ja dünaamika jälgimist alustas V. Masing 1940. aastate lõpus,
kasutades teaduses esmakordselt uudset lähenemisviisi aerofotomeetodeid. Aerofototasandilt on
tänapäeval jõutud veelgi kõrgemale. Satelliitidelt edastatava informatsiooni abil on võimalik saada
ülevaadet mitte üksnes soolaamadest, vaid kogu soostikust koos teda ümbritseva maastikuga.
V. Masingu biogeograafilistes töödes on käsitletud erinevate sootüüpide geograafilist levikut
Euraasias ning põhjendatud soode kaasaegse mikro- ja mesoreljeefi kujunemist seoses
soomassiivide ajalise dünaamikaga. Tema initsiatiivil võeti Tartu Ülikooli õppekavasse
biogeograafia loengukursus.
V. Masingu geobotaanika-alastest töödest on kõige laiemalt tuntud samuti sooteaduslikud
uurimused
annaabi.ee 
