Eesti filmist aastatel 1948 -1967
filmis.
Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse
temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama,
öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades. Ausameelne Vanapagan
ihkab üle kõige õndsaks saada ja rügab selle nimel terve elu tööd teha. Nii assotsieerub filmiga
tervikuna ka Tammsaare (Valdur Mikita määratlust kasutades "sookuivendamise käsiraamatu")
tuntuim tsitaat: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Kuid eks märkab iga vaataja, et
õndsaks see töötegemine lõpuks Vanapaganat ei teinudki.
Mis on siis see tõde ja mis on õigus? Kuivõrd vaadeldava perioodi Eesti filmikunstis valitsesid
tolleaegse riigikorra poolt seatud ettekirjutused, piirangud ja tugev annus nõukogude
propagandat, ei ole tõtt-öelda mõtet (või õigust) nendest filmidest tõde otsida.
Aili Maarja
2017