Punatriip-kilpkonn
Mõnes paigas elab nii palju kilpkonni, et
nad on sunnitud heitma üksteise peale, moodustades niiviisi kolm-neli kihti.
Kilpkonnad on kõigusoojased loomad ja päikese käes soojendades tõstavad nad oma
kehatemperatuuri.
TOITUMINE
Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski
tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi,
väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla.
Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui
toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel
paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi.
PALJUNEMINE
Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis.
Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub
pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase
annaabi.ee 
