Ramsari konventsioon
Ajaloo jooksul on pigem
sood kaitsnud inimesi kui vastupidi - sõdade korral mindi rabasaartele peitu. Enne
nõukogude okupatsiooni võeti Eesti soodest kaitse alla vaid Ratva raba kaljukotkaste
pesitsuspaigana (Kuresoo, 1998).
Mõned sood (Nehatu, Nigula ja Muraka) õnnestus Eestis kaitse alla võtta juba 1957.
aastal. 1969. aastal algas prof. Viktor Masingu ettevõttel avalik diskussioon soode
ökoloogilise rolli üle. Väitluse tulemusena asutati 1981. aastal 30 sookatseala (Kuresoo,
1998).
Märgalade kaitse korraldamine on olnud juba pikemat aega looduskaitse tähelepanu
keskmes. Heas seisundis märgalade võrgustik on eluliselt tähtis näiteks veelindudele
kogu nende rändetee ulatuses. Samuti on märgalade hea seisund oluline ka
kahepaiksete, kalade, veetaimede ning paljude selgrootute populatsioonidele. Paraku
konkureerivad kaitse alla võetud märgalad veeressursside pärast sageli
annaabi.ee 
