Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Soid võib jaotada
nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks.
Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv
põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige
liigirikkamad.
Siirdesood arenevad madalsoodest. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb.
Need on mätlikud kidurate sookaskedega ja madalsoole ning ka rabale iseloomuliku
rohurindega. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks.
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et
taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest.
Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad
vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid
iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad