Tegevjuht Jaan Eilast 1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonide. Algas rabade kaitsmise aktsioon. 1971- asutati Lahemaa rahvuspark, vaika looduskaitseala laiendati 1973- ilmus E. Kumari teadmeteos '' looduskaitse'' 1976- matsalu sai rahvusvahelise tähtsusega märgalaks. 1979- valmis eesi esimene punane raamat 1982-punase raamatu põhjal avaldati illustreeritud rahva väljaanne 1985- moodustati Endla-oostniku looduskaitseala ( sookaitse ala) 1987- algas fosforiidisõda. Võideldi fosfori kaevandamise vastu. Sõja tulemusena moodustati Pandivere looduskaitseala 1990- võeti vastu IV eesti looduskaitseseadus. 1991- Eesti Looduse Fondi (ELF) asutamine. 1992- Eesti osales esimest korda ÜRO keskkonnakonverentsil. Rafitseeriti Cites'i konventsioon 1993- asutati soomaa ja karula rahvuspark. Eesti liitus berni konverentsiga 1994- võeti vastu V looduskaitseseadus ''kaitstavate loodusobjektide seadus''
V. Masingu geobotaanika-alastest töödest on kõige laiemalt tuntud samuti sooteaduslikud uurimused. Soode klassifikatsiooni alaste töödega on V. Masing omandanud Euroopas ja kaugemalgi väga kõrge rahvusvahelise renomee. Väga tähtsa osa V. Masingu kirjutistest moodustavad soode kaitset nõudvad, põhjendavad ja propageerivad tööd. Tema eestvõttel algatati ka 1970. aastatel ajakirja ,,Eesti Loodus" veergudel nn. sõda soode eest, mille tulemusena loodi Eestis ulatuslik sookaitse võrgustik. Olulise osa V. Masingu geobotaanilistest töödest on seotud ökosüsteemide struktuuri ja organiseerituse taseme käsitlemisega. Erilist tähelepanu on tema poolt leidnud funktsionaalsed seosed ökosüsteemides. V. Masing on arendanud Eesti metsatüpoloogiat ja on esimese Eesti metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemi autor. Ta on koostanud mitmeid geobotaanika-alaseid metoodilisi juhendeid
annaabi.ee 
