Nüüdiskirjandus
dialoogi, ideedevahetust.
Etnofuturismile on üheks opositsiooniks ka etnosümbolism. Selle mõiste pakub välja Kajar
Pruul Vikerkaares 1995/12. Selles artiklis ta konstrueerib nõukaaegse eesti kirjanduse pildi ja
nimetab selle aja kirjanduse poeetikat mõistega etnosümbolism. Selline nõukaaegne luule
peajoon toodab kogu aeg rahvuslikkust, küllalt tähelepandamatul moel. Kogu aeg kannab
tekst lõppkokkuvõttes endas mingit rahvuslikku sõnumit. Nt Minni Nurme ,,Sookailudes on
loitsud". Selles näeme kõiki tunnuseid, millele on Pruul osutanud. Siin räägitakse mullast ja
laanest, sellest, mis seal kõik kasvab. Räägitakse maast. Mingite looduselementide kaudu
osutatakse sellele maale. See mets, soo sümbolina tähendabki ilmselt Eestimaad. Nõukaajal ei
vaadata hea pilguga modernistlikule luulele ja filosofeerimisele, vaimulikule luulele, siis üks
teema, mille kaudu filosofeeritakse, on loodus. Seepärast on nõukaaegses luules
annaabi.ee 
