Sooteadus
Enamik lodudest on kaetud metsaga,
põhilised puuliigid on sookask ja sanglepp - mõlemad taluvad üleujutusi. Lodumetsad on
põhjaveelise toitumisega, kuid vesi on hästi liikuv ja enamasti mineraalaineterikas, südasuvel võib
aga põhjavesi langeda küllalt sügavale. Seetõttu on kuivendamata lodumetsades sookase ja sanglepa
toitereziim küllalt hea ja nad moodustavad seal keskmise tootlikkusega puistuid. Sanglepikute
boniteet kõigub tavaliselt II...III klassi piirides, sookaasikutel III...IV klassi piirides.
Lodumetsades leidub ka arukaske, harilikku kaske ja saart, mis pärast kuivendamist võivad
kohati kujuneda enamuspuuliigiks ja moodustada puistuid.
Alustaimestik on liigirikas.
Raiestike eluskate on väga lopsakas. Suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht-
kastevarre jt liikide osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja
sookasega.