Haanja kõrgustik
Metsaga on kaetud ligikaudu pool kõrgustiku pindalast. Okaspuude osakaal metsades on
tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge
tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede- ja leetunud muldadega sanduritel
valdavad palumetsad – pohla- ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus
liigivaesed rohttaimede (tarnade) kooslused, mis on paljudes kohtades muutumas
sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga
soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese
madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse
päritoluga liike.
Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda
aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete
annaabi.ee 
