Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Põdra jälg Põdra jälgi polegi meil kellegi teisega segamini ajada. Täiskasvanud loomal on need 12...16 sentimeetrit pikad. Esijalgade jäljendites paistavad sõrgatsite jäljendid. Rahulikult kõndides on sammu pikkuseks poolteist kuni kaks meetrit. Noorloomade jälje suurus ja sammupikkus on vähemad kohe selge kes on läinud. Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, AlamPedja. Tagajalg astub peaaegu esijala jälge või jääb veidi tahapoole. Sageli veetakse sõraotstega lumele kaksiktiip, aga selle joonise säilimine oleneb juba lumest. Sügavas lumes põder eriti jalgu ei tõsta, siis näeme ,,kõnnivagu". Pabulad Põdra ekskremendid. Pabulatest sammuti. Kaks kolm sentimeetrit pikad ja kuni paar laiad. Vahel on pabulad ümaramad, aga see oleneb toidust ning indiviidist. Talvistes pabulates on
rabades ning vanades metsades. Õigupoolest oleks tore veel niita hästi teravaks käiatud vikatiga lõhnavat heina mõnel Hiiumaa või Ridala kandi puisniidul ja sõita jalgrattaga Vooremaa ning Saaremaa teid. Hea oleks ka seilata pisikese purjepaadiga Väinamere laidude vahel ja istuda mõnedki päevad Vilsandi kaljudel varjetelgis, et vahtida linde. Ei teeks halba pisut sisse hingata Peraküla luitemännikute õhku ja jääda mõnes Laeva kandi sookaasikus kevadise vihmahoo kätte. Katkend Fred Jüssi esseest raamatus „Mister Fred” Eestis on paiku, kuhu kunagi ei ole ulatunud võim. Neisse paikadesse ei juhata ükski kaart, ka kõige uuem maanteede atlas mitte. Niisuguseid paiku on võimalik ära tunda üksnes usu varal, püsivaks eluks nad paraku ei sobi. Ent kord leitud ja hoolega saladuses hoitud, aitavad need salapaigad korrastada ning tasakaalus hoida riiki meis endis, sündigu siis Eesti piiril või parlamendis mis tahes
annaabi.ee 
