Suure Jaani kirik
Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala
lääneosas ainult 3 inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad. Soosaartel asunud talukohad
on hääbunud. Viimane perenaine lahkus Navalt 1974. aastal. Palkidest hooned
hakkavad varisema, inimeste elupaiga võib ära tunda õitsva sirelipõõsa, karudest
räsitud õunapuu või ammu istutatud nulgude järgi. Loodus võtab tagasi selle, mis
kunagi raske tööga ülesse hariti. Luhaheinamaad on kattunud hõreda sookaasikuga,
põllud metsastatud või võsastunud. Teed olid kehvad, ühendust aitasid pidada ka jõed
ja taliteed. Üle Endla järve kulges Tartu-Tallinna talitee, kõrtsid olid Naval ja Haaval.
Nüüd on vanad teed kinni kasvanud ning soostunud.
Kunagi pani vesi tööle veskid Vardjal, Norras, Oostrikul. Põltsamaa jõel oli Jaani
veski. Kõigist on alles vaid kivid.
Endla Loodsukaitseala kodulehekülg
[http://www.endlakaitseala.ee/?id=627] 05.10.10