Halogeeni kasutatakse lampides nn halogeenringluse protsessi tekitamiseks. Halogeenlambid on tavaliselt hõõglampidest väiksemad. Halogeenlampe kasutatakse nii ruumide valgustamiseks kui ka autode esituledes. 12. voldiseid halogeenlampe on võimalik süüdata läbi invereri või läbi trafo mille sekundaarpinge on 12 V. Halogeenringluse protsessis seob halogeen hõõgniidilt aurustunud volframi. Kui see gaasiline ühend satub soojusvooluga kuuma hõõgniidi lähedusse, siirdub volfram uuesti hõõgniidile, vabanenud halogeen aga jätkab ringlusprotsessi. Halogeenlampidel on tavalistest hõõglampidest suurem valgusviljakus (kuni 40 lm/W) ja valgusvoo stabiilsus ning pikem tööiga. Neid kasutatakse televisioonivalgustites,valguskopeer- ja projitseerimisseadmetes, autolaternates jm. 2. Kompaktluminofoorlamp (säästupirn) Kompaktne luminofoorlamp (CFL), tuntud ka kui kompaktlamp või säästulamp.
.. ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust 0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda Q=D1 (h´1 cp1 t´´1)= D2 (h´´2 cp2 t´2) Keskmine temp. limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset 43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. soojushulk Q
temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks(kui ei sõltu ajast, vaid ainult ruumi asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha punktis A nim. selle punkti juures esineva temp. muutuse ja muutusele vastava isotermide vahelise ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A. Fourier’ seadus ja soojusjuhtivustegur. Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse levik kehades toimub keha väikeste osakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Fourier’ 1822.a. uuris soojusjuhtivust tahketes kehades ja tuli järeldusele, et soojusvoog kehades on võrdeline temp. gradiendiga
annaabi.ee 
